Magnus Kirt maagilise 90 meetri otsinguil

Odaviskes on 90 meetrit hiilgav tulemus isegi ala praegusel õitseajangul. Uue odaga on maagilise numbrini jõudnud läbi ajaloo vaid 19 meest ehk laias laastus igal teisel aastal lisandub nimistusse üks sellisel tasemel atleet. Teisipäeval Turus Eesti rekordi juba 88.73ni viinud Magnus Kirt on kerkinud tasa ja targu praeguseks peamiseks 90 meetri pretendendiks. Seda, mis on Kirdist teinud nii heal tasemel mehe, aitas Postimehel analüüsida tema treener Heiko Väät. 

Jõunäitajates on varu kõige suurem
Rinnale võtab Kirt 135 ja sügavkükki teeb 160 kiloga. Saksamaa imemehe Johannes Vetteri jõunäitajatele ei pääse tema ega ka ilmselt ükski teine odaviskaja ligilähedalegi. Kirt surub rinnalt 145 kilo, Vetteri rekord lamadessurumises on aga 210 kilo. Eesti rekordimees teeb üht odameeste põhiharjutust ehk nn ülevedu 105, Saksamaa rekordimees aga 150 kiloga. Ent õnneks pole odavise tõstmine, kus jõunäitajad määravad medalivõitja. Kõige tähtsam on osata jõudu rakendada.

Heiko Väät: «Jõudu on Magnusel täpselt piisavalt 90 meetri viskamiseks. Õnneks on seda elementi palju lihtsam aastatega parandada kui tehnikat, mis peab olema noorest saati teatud tasemeni omandatud.»

Hoojooksu oskab viskesse üle kanda
Veel neli-viis aastat tagasi kuju poolest pigem keskmaajooksjat kui odaviskajat meenutanud Kirdi eelis konkurentide ees on mitmekülgsus. Tegeles ta ju noorena heal tasemel näiteks kõrgushüppe (rekord 2.10) ja suusatamisega, mis on loonud suurepärase põhja just tema ühele praegustest trumpidest – efektiivsele hoojooksule.

Väät: «Eks kuidagi tuleb ju nendele Saksamaa jõujuurikatele vastu saada. Hoojooksu võti on see, kas sa suudad viimastel sammudel kiirust kasvatada ja selle ka odasse üle kanda. Magnus suudab seda hästi, aga tööd on just hoojooksu lõpu osas veel palju teha.»
Viskekäsi ja -tehnika on head

Kirt hakkas odaviskele keskenduma alles pärast 20. eluaastat ja alistas esimest korda 80 meetri piiri 25-aastasena. Visketehnika poolest on ta aga noorteklassidest saati paistnud silma hea tehnikaga.

Väät: «Viskekäsi peab odaviskajal muidugi hea olema. Magnusel on hea pikk tõmme, ta suudab jalgadega kogutud kiiruse efektiivselt tõmbesse üle kanda.»
Psühholoogilisest madalseisut sai jagu

Kirt on tiitlivõistlustel kooliraha ära maksnud. Neljal esimesel suurvõistlusel jäi ta tagasihoidliku tulemusega kvalifikatsioonis pidama, ent mullu jõudis Londoni MMil esimest korda (kindlalt) lõppvõistlusele. Meenutame: ka Gerd Kanter põrus kolmel esimesel tiitlivõistlustel, kuid on tänaseks võitnud 11 medalit. Üleeilne Turu võistlus, kus Kirt hoolimata külmast ilmast ja kohutavast avakatsest Eesti rekordi välja võlus, kinnitas veel kord, et vaimse barjääri on ta nüüdseks ületanud.

Väät: «(Naerab.) Võtsime Magnuse jalgadest koos Marekuga (Kirdi lapsepõlvesõber ja suurim abiline Marek Vister – toim) pärast esimest Eesti rekordit kinni ja tõmbasime ta maa peale tagasi. Tegelikult on tal kogu aeg jalad maas, tähtsaks minemise probleemi temaga küll tekkida ei saa. Ka läbipõlemismurest on ta välja tulnud. Kõigil on paremaid ja halvemaid päevi. Ka maailma tipus on kõik lihast ja luust inimesed, keda võib heal päeval võita.»
Tervis peab vastu

Nagu Kirt korduvalt ka ise on öelnud, põhineb tema tänavune areng paljuski tervena püsimisel. Nimelt vaevas tumedapäist sportlast vahetult enne eelmise hooaja algust seljavigastus, mis ei lubanud mõnda aega tehnikatreeninguid teha. Tänavu on ta aga saanud kõik plaanitu ära teha, tänu millele on tehnika kinnistunud ja liigutused automatiseerunud.

Väät: «Pole olemas tippsportlast, kellel midagi kuskilt ei valutaks. Ptüi-ptüi-ptüi, Magnus on tänavu õnneks terve olnud. Massaaži pole ma talle teinud, aga visuaalselt tundub ta olevat nõtke vend.»
Taustajõudega kombineerib osavalt

Kas tippsportlasel on vaja n-ö põhikohaga treenerit, kes iga päev kõigi treeningute juures aitab? Kirt tõestab, et kui sportlane on piisavalt sihikindel, tark ja elukogenud, võib ta hakkama saada ka iga päev ise treenides. Tõsi, abilisi eesotsas tehnikatreeneri Heiko Väädi ja treeninguplaane koostava Indrek Tustitiga Kirdil jagub. Lisaks on igal tema treeningul seltsiks lapsepõlvesõber Marek Vister, kes tema ja treenerite vahel n-ö vahelülina tegutseb.
Väikese toetuse üle ei kurda

Eelmise aasta Londoni MMi finaalis teenis Kirt 80.48ga 11. koha, mis EOK reeglite järgi tõi 600-eurose kuuetoetuse. Tippsporti üksnes selle rahaga ei tee, kuid õnneks on aidanud isiklikud sponsorid seni elus püsida. Nüüd, mil maailmatase on saavutatud, tekib võimalus auhinnaraha toel veidi tagasi teenida. Kirt ise hiljutiste rekordiparanduste lainel suuremaid summasid ei nõua, vaid raputab endale tuhka pähe selle pärast, et mullusel MMil oda kaugemale ei paisanud.
Magnus Kirt teisipäeval Turus visatud Eesti rekordist 88.73

«Kui Tartus viskasin esimest korda Eesti rekordi, siis Turu võistlus oli eriline seepärast, et viskasin rekordi ja suutsin tugevas konkurentsis ka võistluse võita. Nauditav on võistelda 12 000-pealise publiku ees, kellest paljud tulid staadionile just odaviske pärast. Mulle endale valmistas just see head meelt, et suutsin viimasel katsel võitjana veel üle 85 meetri visata. See andis endale kindlust, et 88-meetrised odakaared pole tulnud õnnega.

Tean, et kui ma oleks teinud Tartus rohkem katseid, poleks ma Turus sellise tulemuseni küündinud. Uuesti võistlen suure tõenäosusega 15. juunil Ogres Balti matšil.»
allikas: sport.postimees.ee, K.Rinaldo