Magnus Kirt maagilise 90 meetri otsinguil

Väät: «Eks kuidagi tuleb ju nendele Saksamaa jõujuurikatele vastu saada. Hoojooksu võti on see, kas sa suudad viimastel sammudel kiirust kasvatada ja selle ka odasse üle kanda. Magnus suudab seda hästi, aga tööd on just hoojooksu lõpu osas veel palju teha.»
Viskekäsi ja -tehnika on head

Kirt hakkas odaviskele keskenduma alles pärast 20. eluaastat ja alistas esimest korda 80 meetri piiri 25-aastasena. Visketehnika poolest on ta aga noorteklassidest saati paistnud silma hea tehnikaga.

Väät: «Viskekäsi peab odaviskajal muidugi hea olema. Magnusel on hea pikk tõmme, ta suudab jalgadega kogutud kiiruse efektiivselt tõmbesse üle kanda.»
Psühholoogilisest madalseisut sai jagu

Kirt on tiitlivõistlustel kooliraha ära maksnud. Neljal esimesel suurvõistlusel jäi ta tagasihoidliku tulemusega kvalifikatsioonis pidama, ent mullu jõudis Londoni MMil esimest korda (kindlalt) lõppvõistlusele. Meenutame: ka Gerd Kanter põrus kolmel esimesel tiitlivõistlustel, kuid on tänaseks võitnud 11 medalit. Üleeilne Turu võistlus, kus Kirt hoolimata külmast ilmast ja kohutavast avakatsest Eesti rekordi välja võlus, kinnitas veel kord, et vaimse barjääri on ta nüüdseks ületanud.

Väät: «(Naerab.) Võtsime Magnuse jalgadest koos Marekuga (Kirdi lapsepõlvesõber ja suurim abiline Marek Vister – toim) pärast esimest Eesti rekordit kinni ja tõmbasime ta maa peale tagasi. Tegelikult on tal kogu aeg jalad maas, tähtsaks minemise probleemi temaga küll tekkida ei saa. Ka läbipõlemismurest on ta välja tulnud. Kõigil on paremaid ja halvemaid päevi. Ka maailma tipus on kõik lihast ja luust inimesed, keda võib heal päeval võita.»
Tervis peab vastu

Nagu Kirt korduvalt ka ise on öelnud, põhineb tema tänavune areng paljuski tervena püsimisel. Nimelt vaevas tumedapäist sportlast vahetult enne eelmise hooaja algust seljavigastus, mis ei lubanud mõnda aega tehnikatreeninguid teha. Tänavu on ta aga saanud kõik plaanitu ära teha, tänu millele on tehnika kinnistunud ja liigutused automatiseerunud.