Heiko V\u00e4\u00e4t: \u00abJ\u00f5udu on Magnusel t\u00e4pselt piisavalt 90 meetri viskamiseks. \u00d5nneks on seda elementi palju lihtsam aastatega parandada kui tehnikat, mis peab olema noorest saati teatud tasemeni omandatud.\u00bb<\/p>\n
Hoojooksu oskab viskesse \u00fcle kanda
\nVeel neli-viis aastat tagasi kuju poolest pigem keskmaajooksjat kui odaviskajat meenutanud Kirdi eelis konkurentide ees on mitmek\u00fclgsus. Tegeles ta ju noorena heal tasemel n\u00e4iteks k\u00f5rgush\u00fcppe (rekord 2.10) ja suusatamisega, mis on loonud suurep\u00e4rase p\u00f5hja just tema \u00fchele praegustest trumpidest \u2013 efektiivsele hoojooksule.<\/p>\n
V\u00e4\u00e4t: \u00abEks kuidagi tuleb ju nendele Saksamaa j\u00f5ujuurikatele vastu saada. Hoojooksu v\u00f5ti on see, kas sa suudad viimastel sammudel kiirust kasvatada ja selle ka odasse \u00fcle kanda. Magnus suudab seda h\u00e4sti, aga t\u00f6\u00f6d on just hoojooksu l\u00f5pu osas veel palju teha.\u00bb Kirt hakkas odaviskele keskenduma alles p\u00e4rast 20. eluaastat ja alistas esimest korda 80 meetri piiri 25-aastasena. Visketehnika poolest on ta aga noorteklassidest saati paistnud silma hea tehnikaga.<\/p>\n<\/div>\n V\u00e4\u00e4t: \u00abViskek\u00e4si peab odaviskajal muidugi hea olema. Magnusel on hea pikk t\u00f5mme, ta suudab jalgadega kogutud kiiruse efektiivselt t\u00f5mbesse \u00fcle kanda.\u00bb Kirt on tiitliv\u00f5istlustel kooliraha \u00e4ra maksnud. Neljal esimesel suurv\u00f5istlusel j\u00e4i ta tagasihoidliku tulemusega kvalifikatsioonis pidama, ent mullu j\u00f5udis Londoni MMil esimest korda (kindlalt) l\u00f5ppv\u00f5istlusele. Meenutame: ka Gerd Kanter p\u00f5rus kolmel esimesel tiitliv\u00f5istlustel, kuid on t\u00e4naseks v\u00f5itnud 11 medalit. \u00dcleeilne Turu v\u00f5istlus, kus Kirt hoolimata k\u00fclmast ilmast ja kohutavast avakatsest Eesti rekordi v\u00e4lja v\u00f5lus, kinnitas veel kord, et vaimse barj\u00e4\u00e4ri on ta n\u00fc\u00fcdseks \u00fcletanud.<\/p>\n<\/div>\n V\u00e4\u00e4t: \u00ab(Naerab.) V\u00f5tsime Magnuse jalgadest koos Marekuga (Kirdi lapsep\u00f5lves\u00f5ber ja suurim abiline Marek Vister \u2013 toim) p\u00e4rast esimest Eesti rekordit kinni ja t\u00f5mbasime ta maa peale tagasi. Tegelikult on tal kogu aeg jalad maas, t\u00e4htsaks minemise probleemi temaga k\u00fcll tekkida ei saa. Ka l\u00e4bip\u00f5lemismurest on ta v\u00e4lja tulnud. K\u00f5igil on paremaid ja halvemaid p\u00e4evi. Ka maailma tipus on k\u00f5ik lihast ja luust inimesed, keda v\u00f5ib heal p\u00e4eval v\u00f5ita.\u00bb Nagu Kirt korduvalt ka ise on \u00f6elnud, p\u00f5hineb tema t\u00e4navune areng paljuski tervena p\u00fcsimisel. Nimelt vaevas tumedap\u00e4ist sportlast vahetult enne eelmise hooaja algust seljavigastus, mis ei lubanud m\u00f5nda aega tehnikatreeninguid teha. T\u00e4navu on ta aga saanud k\u00f5ik plaanitu \u00e4ra teha, t\u00e4nu millele on tehnika kinnistunud ja liigutused automatiseerunud.<\/p>\n V\u00e4\u00e4t: \u00abPole olemas tippsportlast, kellel midagi kuskilt ei valutaks. Pt\u00fci-pt\u00fci-pt\u00fci, Magnus on t\u00e4navu \u00f5nneks terve olnud. Massaa\u017ei pole ma talle teinud, aga visuaalselt tundub ta olevat n\u00f5tke vend.\u00bb Kas tippsportlasel on vaja n-\u00f6 p\u00f5hikohaga treenerit, kes iga p\u00e4ev k\u00f5igi treeningute juures aitab? Kirt t\u00f5estab, et kui sportlane on piisavalt sihikindel, tark ja elukogenud, v\u00f5ib ta hakkama saada ka iga p\u00e4ev ise treenides. T\u00f5si, abilisi eesotsas tehnikatreeneri Heiko V\u00e4\u00e4di ja treeninguplaane koostava Indrek Tustitiga Kirdil jagub. Lisaks on igal tema treeningul seltsiks lapsep\u00f5lves\u00f5ber Marek Vister, kes tema ja treenerite vahel n-\u00f6 vahel\u00fclina tegutseb. Eelmise aasta Londoni MMi finaalis teenis Kirt 80.48ga 11. koha, mis EOK reeglite j\u00e4rgi t\u00f5i 600-eurose kuuetoetuse. Tippsporti \u00fcksnes selle rahaga ei tee, kuid \u00f5nneks on aidanud isiklikud sponsorid seni elus p\u00fcsida. N\u00fc\u00fcd, mil maailmatase on saavutatud, tekib v\u00f5imalus auhinnaraha toel veidi tagasi teenida. Kirt ise hiljutiste rekordiparanduste lainel suuremaid summasid ei n\u00f5ua, vaid raputab endale tuhka p\u00e4he selle p\u00e4rast, et mullusel MMil oda kaugemale ei paisanud. \u00abKui Tartus viskasin esimest korda Eesti rekordi, siis Turu v\u00f5istlus oli eriline seep\u00e4rast, et viskasin rekordi ja suutsin tugevas konkurentsis ka v\u00f5istluse v\u00f5ita. Nauditav on v\u00f5istelda 12 000-pealise publiku ees, kellest paljud tulid staadionile just odaviske p\u00e4rast. Mulle endale valmistas just see head meelt, et suutsin viimasel katsel v\u00f5itjana veel \u00fcle 85 meetri visata. See andis endale kindlust, et 88-meetrised odakaared pole tulnud \u00f5nnega.<\/p>\n Tean, et kui ma oleks teinud Tartus rohkem katseid, poleks ma Turus sellise tulemuseni k\u00fc\u00fcndinud. Uuesti v\u00f5istlen suure t\u00f5en\u00e4osusega 15. juunil Ogres Balti mat\u0161il.\u00bb Odaviskes on 90 meetrit hiilgav tulemus isegi ala praegusel \u00f5itseajangul. Uue odaga on maagilise numbrini j\u00f5udnud l\u00e4bi ajaloo vaid 19 meest ehk laias laastus igal teisel aastal lisandub nimistusse \u00fcks sellisel tasemel atleet. Teisip\u00e4eval Turus Eesti rekordi juba 88.73ni viinud Magnus Kirt on kerkinud tasa ja targu praeguseks peamiseks 90 meetri pretendendiks. Seda, mis on<\/p>\n
\n<\/strong>Viskek\u00e4si ja -tehnika on head<\/p>\n<\/div>\n
\nPs\u00fchholoogilisest madalseisut sai jagu<\/p>\n<\/div>\n
\nTervis peab vastu<\/p>\n<\/div>\n
\nTaustaj\u00f5udega kombineerib osavalt<\/p>\n<\/div>\n
\nV\u00e4ikese toetuse \u00fcle ei kurda<\/p>\n<\/div>\n
\nMagnus Kirt teisip\u00e4eval Turus visatud Eesti rekordist 88.73<\/p>\n<\/div>\n
\n<\/strong>allikas: sport.postimees.ee, K.Rinaldo<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"