Lihash\u00fcpertroofiat tunnistab juba lihtne vaatlus \u2013 j\u00f5udu arendavatel sportlastel on lihaskond h\u00e4sti esile tulev, lihaste vormid selgelt n\u00e4htavad. Seda n\u00e4itab ka j\u00e4semete \u00fcmberm\u00f5\u00f5t. T\u00e4psemaks hindamiseks tuleb m\u00f5\u00f5ta lihaste l\u00e4bim\u00f5\u00f5t, milleks on n\u00fc\u00fcdisajal seadmed olemas (enamasti tulevad siin appi erinevad sk\u00e4nnerid).<\/p>\n
Spordialasid on palju. Vaid osa n\u00f5uab \u00e4\u00e4rmusliku lihasj\u00f5u rakendust. See ei t\u00e4henda ka kohanemisel treeninguga kaugeltki mitte k\u00f5igil aladel lihaskonna silmn\u00e4htavat arenemist. Suur osa spordialasid n\u00f5uab mitte niiv\u00f5rd j\u00f5u maksimumi kasutamist kuiv\u00f5rd v\u00f5imalikult suure j\u00f5u kiiret rakendust, s.o. v\u00f5imsust (j\u00f5ud jagatud j\u00f5u rakenduse ajaga). Siia kuuluvad h\u00fcppe ja heitealad, kuid j\u00f5u kiiret rakendust n\u00f5uab ka kiire start. Seega vajatakse suurt lihasv\u00f5imsust sportm\u00e4ngudes, maadluses, poksis, karatees ja veel mitmel alal. H\u00fcpete puhul on v\u00f5imas kontraktsioon vajalik kehale kiirenduse andmiseks \u00f5hulennus.<\/p>\n
Ulatuslik lihash\u00fcpertroofia t\u00e4hendab keha massi suurenemist, mis omakorda n\u00f5uab suuremat lihasv\u00f5imsust \u00f5hulennu saavutamiseks. Teistsugune on olukord heite ja l\u00f6\u00f6gilist tegevust n\u00f5udvatel aladel. Siin soodustab suur keha mass heiteriistadele suure algkiiruse v\u00f5i l\u00f6\u00f6gij\u00f5u saavutamist. Treeningupraktikas on selgunud, et suurt kiirust on v\u00f5imalik saavutada m\u00f5\u00f5duka lihash\u00fcpertroofia puhul. See t\u00e4hendab, et kontraktiilsete valkude kogus suureneb m\u00fcofibrillides vaid m\u00f5\u00f5dukalt. Selle asemel omandab peat\u00e4htsuse kontraktsiooni kiiruse juurdekasv ja lihastegevuse juhtimise t\u00e4iustamine. Need kohanemisel teostuvad vaid osaliselt lihaskiu tasemel. P\u00f5hilised on muutused keskn\u00e4rvis\u00fcsteemis, toimub neuraalne adaptatsioon.<\/p>\n
Iga lihaskontraktsioon n\u00f5uab selle toimumiseks energiat. Seda saadakse keemilise energia muundumisel mehhaaniliseks. See p\u00f5hineb energiarikka fosfor\u00fchendi ATP lagunemisel (Joonis 1). ATP kogusest lihastes piisab vaid paariks kontraktsiooniks. Seep\u00e4rast on vajalikud energeetilised protsessid, mis kindlustavad ATP taastootmise, s.o. keemilise energia \u00fclekande, et akumuleeruks ATP molekuli ladestunud kogus energiat. Vajalikud energeetilised protsessid teostuvad kas s\u00fcsivesikute v\u00f5i rasvade oks\u00fcdatsioonil (aeroobsed protsessid) v\u00f5i siis anaeroobselt, s.o. ilma oks\u00fcdatsiooni osav\u00f5tuta. S\u00f5ltuvalt spordiala iseloomust kasutatakse \u00fchel v\u00f5i teisel m\u00e4\u00e4ral aeroobseid ja anaeroobseid protsesse. Aeroobsed protsessid kindlustavad pikaajalise lihastegevuse, kuid nad on liiga aeglased intensiivsete pingutuste teostamiseks. Anaeroobsed protsessid on m\u00e4rksa kiiremad, kuid nende kasutamise m\u00e4\u00e4ra piirab kas laguprodukti laktaadi kuhjumine v\u00f5i l\u00e4hteainete (gl\u00fckogeen, kreatiinfosfaat) \u00e4ra kulutamine. Seega m\u00e4\u00e4rab spordiala iseloom, milliseid energeetilisi protsesse tuleb pingutuse ajal kasutada ning vastavalt sellele p\u00f5hjustavad erialased harjutused \u00fchte v\u00f5i teist liiki protsesside t\u00e4iustumise (Joonis 2). Oluline on seejuures muutus vajalikke protsesse katal\u00fc\u00fcsivate ens\u00fc\u00fcmide hulga ja aktiivsuses.<\/p>\n
Oks\u00fcdatsioon realiseerub rakkudes (ka lihaskiududes) olevates mikrostruktuurides, mida nimetatakse mitokondriteks. Vastupidavustreeningu \u00fcheks p\u00f5hitulemuseks on mitokondrite koguhulga suurenemine skeletilihastes.<\/p>\n
Oks\u00fcdatsioon n\u00f5uab hapnikku. Seega t\u00e4hendab kohanemine pikaajalise lihast\u00f6\u00f6ga ja seega suurt energeetilist kulutuste suurenenud v\u00f5imalusi hapniku transpordiks kopsudest lihastesse. See oleneb hapniku uuenemisest kopsualveoolides, hapniku difusioonist alveoole \u00fcmbritsevatesse kapillaarseintesse, hapniku seostumisest er\u00fctrots\u00fc\u00fctides oleva hemoglobiiniga ja vere liikumise kiirusest. Viimase m\u00e4\u00e4rab s\u00fcdame v\u00f5imsus. See on k\u00f5ige olulisem tegur lihaste varustamisel hapnikuga. Seep\u00e4rast kohaneb ka s\u00fcda, mis kajastub s\u00fcdamelihase m\u00f5\u00f5dukas h\u00fcpertroofias, s\u00fcdame \u00f5\u00f5nte suuremas mahus. Kuid need kohanduslikud muutused on kasutud, kui s\u00fcdamelihase kontraktsiooni v\u00f5ime ei suurene. Vastupidavusega treenitud sportlase s\u00fcda suudab \u00fche l\u00f6\u00f6giga paisata ringlusse tervelt \u00fche kolmandiku v\u00f5rra enam verd kui treenimata inimese s\u00fcda.<\/p>\n
Hapniku transpordi v\u00f5imsust iseloomustab maksimaalne hapniku tarbimine. See on suurim hapniku hulk, mida suudetakse \u00e4\u00e4rmuslike pingutuste puhul vastu v\u00f5tta, transportida lihastele ja nendes toimuvas oks\u00fcdatsioonis \u00e4ra kasutada. Kuna see hulk s\u00f5ltub keha massist, siis tavap\u00e4raselt v\u00e4ljendatakse maksimaalse hapniku tarbimise suurust \u00fche kilogrammi kohta kaalust. Treenimata t\u00e4iskasvanud mehel on maksimaalne hapniku tarbimine 35-45 ml \u00fches minutis iga kg kohta keha massist (35-45 ml\u2022min-1\u2022kg-1). Vastupidavusega treenitud meessportlastel on see v\u00e4\u00e4rtus 60-75 ml\u2022min-1\u2022kg-1. Naistel on need v\u00e4\u00e4rtused reeglina 25% madalamad kui meestel. Maailma tippu k\u00fc\u00fcndivatel vastupidavussportlastel on maksimaalne hapniku tarbimine meestel 80-90 ml\u2022min-1\u2022kg-1 ja naistel 70-80 ml\u2022min-1\u2022kg-1.<\/p>\n
Lihases toimuvaid muutusi saab kindlaks teha biopsia meetodil. See t\u00e4hendab mikroskoopilise proovit\u00fcki v\u00f5tmist lihasest kohaliku tuimestuse tingimustes. Tolles lihase t\u00fckikeses on v\u00f5imalik m\u00e4\u00e4rata energiarikaste ainete sisaldus ainevahetusprotsessis, katal\u00fc\u00fcsivate ens\u00fc\u00fcmide aktiivsust ning kiirete ja aeglaste lihaskiudude vahekorda. Kuigi biopsia proovi v\u00f5tmine toimub valutult ja lihast oluliselt kahjustamata, n\u00f5uab vastav uuring tingimusi, mis absoluutselt v\u00e4listavad infektsiooni. Seep\u00e4rast pole meetod kasutatav otseses sportlikus tegevuses. Pealegi n\u00f5uab see proovi v\u00f5tjalt suurt vilumust ja on k\u00fcllaltki ebameeldiv uuritavale. Seep\u00e4rast arendatakse lihase oks\u00fcdatsiooni v\u00f5ime m\u00e4\u00e4ramist biopsia meetodil anaeroobse l\u00e4ve m\u00e4\u00e4ramiseks.<\/p>\n
Anaeroobne l\u00e4ve<\/strong> iseloomustab lihast\u00f6\u00f6 intensiivsust (t\u00f6\u00f6 v\u00f5imsus v\u00f5i liikumise kiirus), mis on veel teostatav aeroobselt anaeroobseid protsesse appi v\u00f5tmata. Anaeroobsete protsesside vajalikkust lihast\u00f6\u00f6 teostamisel iseloomustab laktaadi taseme t\u00f5us veres (k\u00f5rgemale kui 4 mmol\u2022l-1). Mida suurem on anaeroobsele l\u00e4vele vastav liikumiskiirus, seda enam kasu annab oks\u00fcdatsioon ATP taastootmiseks vajaliku energia vabastamisel. Ka selle n\u00e4itaja poolest ilmnes vastupidavussportlaste \u00fcleolek treenimatuist, kuid samuti ka j\u00f5u- ja v\u00f5imsusalade sportlastest.<\/p>\n Treeningul suurenevad ka organismi verevarud, paraneb lihaste verevarustus, t\u00e4iustub ainevahetuse regulatsioon hormoonide abil. Muutused keskn\u00e4rvis\u00fcsteemis tagavad lihaste k\u00f5ige otstarbekama, parimalt koordineeritud kasutamise, kaasa arvates v\u00f5imaluse suurima lihasj\u00f5u v\u00f5i v\u00f5imsuse rakenduseks. Joonis 2. Aeroobse ja anaeroobse ATP res\u00fcnteesi osat\u00e4htsus erineva intensiivsusega\/kestusega kehalisel t\u00f6\u00f6l.<\/strong><\/p>\n Mehis Viru<\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Sportliku treeningu sisuks on organismi muutmine. Siin tuleb appi elusale loodusele omane kohanemisv\u00f5ime: organism kohaneb elutingimustele. Treeningu k\u00e4igus pannakse j\u00e4rjekindlalt sooritatud kehaliste harjutuste abil organism kohanema suurenenud lihastalitlusele. S\u00f5ltuvalt sooritatavate kehaliste koormuste iseloomule peab kohanemine kindlustama v\u00f5imaluse tugevateks ja v\u00f5imsateks lihaskontraktsioonideks v\u00f5i kiireks liikumiseks v\u00f5i pikaajaliseks v\u00e4simust t\u00f5rjuvaks tegevuseks. N\u00f5utav kohanemine kajastub suures muutuste kogumis<\/p>\n![](\"http:\/\/sportshack.ee\/images\/stories\/artiklid\/joonis1.gif\")
\nJoonis 1<\/strong><\/p>\n\n\n
\n T\u00f6\u00f6 intensiivsus\/
\nkestus<\/td>\nANAEROOBNE %<\/td>\n AEROOBNE %<\/td>\n<\/tr>\n \n Alaktaatne %<\/td>\n Laktaatne %<\/td>\n<\/tr>\n \n 5 s
\n10 s
\n30 s
\n1 min
\n2 min
\n4 min
\n10 min
\n30 min
\n1 h
\n2 h<\/td>\n85
\n50
\n15
\n8
\n4
\n2
\n1
\n1
\n1
\n1<\/td>\n10
\n35
\n65
\n62
\n46
\n28
\n9
\n5
\n2
\n1<\/td>\n5
\n15
\n20
\n30
\n50
\n70
\n90
\n95
\n98
\n99<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n